GRAVEL RATAS

Alustades oma olemuselt kõige aeglasemast, samas kõige hübriidsemast, siis on viimastel aastatel tulnud suurelt turule gravel-tüüpi rattad. Sellised jalgrattad on väliselt väga sarnased maanteeratastele eelkõige oma geomeetria ja komponentide tõttu. Sellist tüüpi jalgrattad on ette nähtud rohkem teedeta maastikule, metsaradadele, kruusale, kuid samas saab nendega sõita väga edukalt ka maanteel.

Peamine erinevus maanteeratastega on rehvid, mis neil mõnevõrra laiemad, rehvimuster on sügavam ja raamikahvel laiem. Nendest omadustest tingituna on see rattatüüp asfaldil aeglasem kui maanteeratas . Kui soovite osta ühte ratast, millega kulgeda nii kruusateedel, kuid samas teha pisut kiiremaid liigutusi ka maanteel, siis see ratas sobib teile hästi.

MAANTEERATAS

Maanteeratas on mõeldud treenimiseks ja võistlemiseks asfaltpinnasel. Ratta raam on kerge, rehvid siledad ja kitsad. Rataste hinnaerinevus on seotud peamiselt nende raamimaterjali ja komponentidega. Madalama hinnaklassiga rattad on alumiinium raamiga, samas kallimad süsinikust raamiga. Süsinikraamiga ratas on oma olemuselt jäigem, milletõttu läheb kogu jõud edasiliikumiseks ning ratas ei anna järele.

Lisaks on kallimatel ratastel ka kvaliteetsemad komponendid, mis kestavad kauem ning reageerivad sõitja soovidele paremine. Samas on ka juba alumiiniumrattad läinud oma komponentide ja jäikuse poolest üha paremaks, mistõttu harrastajale esimeseks rattaks sobib see.

TRIATLONIRATAS

Triatloniratas erinev maanteerattast mitmel erineval viisil. Kõige nähtavam erinevus on kindlasti sirge ja etteulatuvate pikendustega leistang. See tagab oluliselt aerodünaamilisema sõiduasendi.

Lisaks on eraldistardi rattal peidetud pidurid ja kõrgema profiiliga jooksud (st jalgratta pöörlevad rattad), et vähendada tuuletakistustust või pöörata tuul hoopis ratturi kasuks. Eraldistardi ratastel kasutatakse ka ketasjooksu, millel puuduvad kodarad, et jooksu ümber tekiks minimaalselt õhukeeriseid. Õige tuulenurga puhul võib ketas töötada nagu puri, mis annab päris olulise eelise.

Tugeva külgtuule korral tuleb aga arvestada, et ketasjooksu kasutavale ratturile mõjuvad kordades tugevamad külgsuunalised jõud, mis võib ratta valitsemise väga keeruliseks teha. Sestap eelistatakse tuulistes tingimustes ketasjooksu asemel kõrgema pöiaga nö. aerojookse, kus pöia kõrgus on üldjuhul 50 mm kuni 80 mm. Näiteks Hawaii IRONMAN võistluse on ketasjooksud alatasa puhuvate tugevate tuulte puhul üldse keelatud.

VIDEO - KUIDAS VALIDA TRIATLONIRATAST?

RATTA SUURUS

Kui oled teinud otsuse ratta tüübi osas, tuleb veenduda, et soetatud saaks õige suurusega ratas. Erineva pikkusega inimestele sobivad eri raami suurusega rattad. Et treeningud oleksid efektiivsed ning et ei tekiks vigastusi, on oluline leida just sulle sobilik rattaasend. Selles osas saab spetsialistidelt nõu küsida.

RATTAKIIVER

Rattatreeningutel on oluline kanda kiivrit. Kiiver peab olema õige suurusega. Kiivreid on väga erineva disaini ja funktsiooniga. Treeninguid saab edukalt teha nö traditsioonilise kiivriga aga on olemas ka aerokiivreid, mis on aerodünaamilised aga miinuseks võib olla kehv ventilatsioon.

RATTAKINGAD

Rattakingi valides on oluline, et need oleksid mugavad aga ka piisavalt jäiga tallaga. Mida jäigem on rattakinga tald, seda vähem läheb võimsust kaduma rattakinga läbipainduvuse tõttu. Triatlonis võistlemise jaoks on olemas eraldi rattakingad, mida on lihtsam jalga panna ning jalast ära võtta.

Rattaga treeningule minnes on oluline, et rattal oleksid pudelikorvid või mingi muu joogisüsteem ning pump ja varurehv.