Aeg on alustada taas treenimist, sest kes tahab augustis IRONMAN 70.3le minna, selle jaoks on nüüd viimane aeg end kätte võtta.
Kui aus olla, siis kui Kalev Kruus ja Ain-Alar Juhanson mulle selle IRONMAN plaani pähe istutasid, olin endamisi mõelnud, et võtan sellest kõik mis võtta annab ja eks siis triatlonil selgub, kas ka ellu jään. Plaan end mitte lõhkuda ja vigastusi saada oli samuti mulle väga oluline.
Kuigi mõned tagasilöögid treeningperioodil siiski jalgadega olid, sain neist jagu ning läbisin edukalt ka kogu selle IRONMAN festivali. Miks ma seda festivaliks nimetan, sest see tunne seal rajal; see suur toetus ning kaasaelamine pealtvaatajate ja kogu tiimi poolt oli täpselt selline nagu oleks suurel festivali laval laulmas käinud.
Sportlik ma ju ei olnud, ega pea end ka peale IRONMAN 70.3 läbimist sportlaseks. Küll aga on tekkinud suur suur süümepiin, kui keha ei liiguta. Proovin tavaliselt siis ka kohe toidukoguseid vähendada, mis minu puhul on raske, sest mulle päriselt meeldib süüa. Seega tuleb teha trenni :)
Peab ütlema, et kui alguses oli ikka raske seda aega treeninguteks leida, siis umbes 1-2 kuu jooksul tekkis konkreetne rütm. Näiteks hommik on trenni jaoks parim aeg, siis on terve päev hea olla ja süümepiinu spordi ja oma keha ees ei ole. Jääb ainult positiivne tunne, sest olen juba enda heaks midagi ära teinud.
Eks IRONMAN on ju omamoodi keeruline ka, ikkagi kolm spordiala ühe päeva jooksul, aga mina näen ka siin plussi. Just selles samas faktis, et seal on kolm ala mitte üks. Nii saad iganädalaselt endale treeningplaani üles ehitada erinevalt, mida kui palju teed sõltub ju ikka lemmikaladest.
Minu puhul siis jäi jooks ilmselt kõige rohkem tahaplaanile, kuna seda tegevust ei ole ma õppinud veel nautima. Küll aga teen seda kõvasti parema meelega, kui varem. Siin on kindlasti ka suur roll toredatel trennikaaslastel ja super ägedal ja toetaval treeneril Urmas Randmal.
Kogu seda teekonda on muidugi väga palju lihtsam ja parem läbida, kui oled mõne tiimi või sõpruskonna liige, kes sinuga samu väärtusi ja eesmärke jagavad. Minul oli selleks nii triatloniakadeemia kui ka abikaasa. Väga-väga mõnus oli üksteist utsitada ikka trenni tegema, nii oli kindel, et vahele jäid vaid üksikud trennid ja püstitatud ülesanded.
Ka koos treenimist ei tasuks karta, mina alguses ikka veidi muretsesin koos Taaviga jooksma minnes, et mis ta seal kõrval teeb, kõnnib? Tegelikult tegime koos pikki 2,5 h pikkuseid intervall treeninguid, kus jooksime ja kõndisime kordamööda ja need olid väga toredad ja nauditavad.
Seega kui sul on plaan end ületada ja sportlikus plaanis uusi eesmärke püstitada, siis IRONMAN 70.3 Tallinn on kindlasti üks äge võimalus. Ja kui mitte üksi, siis miks mitte ka kokku panna naiste, meeste või segatiim?
Mina olen taas rajal nii trennides kui IRONMANill, tule ka ja luban, et su enesekindlus ja teadmine, et oled nüüd kõigeks valmis kasvab 100 %
Everything is possible!
Luisa
