Esmaspäev, 2. mai 2022 kl 19:25
Mari (kõik tegelaskujud on fiktiivsed v.a. Anna Guzman) teeb FB lehe lahti ja kerib uudistevoogu. Sõbranna rabamatka pilt, sugulase poolt postitatud artikkel, hulk reklaampostitusi. ”Nii, Kertu on repostinud FB grupi “IRONMAN Eesti vabatahtlikud” pilti. Tundub, et ta on oma sõprade ja kolleegidega igal suvel selle sündmusega kuidagi viisi seotud. Aga nad ongi spordifännid, mulle sinna asja ei ole.” Olles veel kümmekond minutit jälginud, mis uudiseid on maailmal talle pakkuda, otsustab Mari Kertu postituse juurde siiski tagasi tulla ja lisa uurida. Selgub, et fotodel on hulk teisi rõõmsameelseid inimesi ja esindatud on kõik vanusegrupid. Kurnatud sportlased jooksevad oma rada pidi ja ühtemoodi särkides abilised on raja ääres neid ergutamas. Üldine meeleolu näeb olevat sõbralik ja vaba…“ Kas Raivo E. Tamm mitte ei pidanud sel võistlusel ennast ületama, millest sai lugeda ajalehtedest siin ja seal? Äkki on tegemist selle sama maratoniga…Helistan homme Kertule, uurin otse tema käest, mis see sündmus endast kujutab ja kas minusugune kontoritöötaja saaks ka hakkama.”
12-aastasel Johannal on õhtusöök söödud ning oma tuppa tormates viskab ta möödaminnes isale: “Issi, kuule, ma tahan IRONMAN-ile vabatahtlikuks minna, see toimub augusti alguses. Miia oli eelmisel aastal seal abis ja ma tahan ka!” - “Mis te seal teha saate, te olete ju vaid 12!” - “Ära hakkaaa, ma ju ütlesin, Miia oli koos klassivendadega eelmine suvi terve nädal Noblessneris ja kõik oli cool! Särgi said ja süüa ka!” - “Eks vaatame seda asja.” - “Ma juba regasin end!”
Silver on hea sõbra ja kolleegiga lõpetamas 120 km rattatrenni ja jutuks tuleb tulevane triatlonihooaeg. “Tead, ma ikka mõtlesin, et ei viitsi sulle ja meie kontori rahvale augustis niisama raja ääres kaasa elada, mul tuleb liiga suur isu ise rajale joosta. Ma panen ennast hoopis vabatahtlikuna kirja, rattarada läheb kodukandist mööda, ei pea linna tol päeval üldse minema.” - “Noh, kui arvad, et saad niiviisi ennast paremini taltsutada, siis muidugi. Aga vaata, et sa järgmine aasta oled ikka oma õla ära ravinud ja näeme siis stardis.”
Teisipäev, 3. mai 2022 kl 9:42
IRONMAN Eesti vabatahtlike juhil algab tööpäev. Anna Guzman teeb sülearvuti lahti, IRONMAN Tallinn ja IRONMAN 70.3 Tallinn registreerimisankeedi vastuste tabel on silmade ees.
“Nii, vaatame kas ööpäevaga on uusi registreerunuid lisandunud või täna ei ole nii edukas päev. Ooo, 3 uut nime - põnev, põnev! Mari, 52.a, varem on vabatahtlik olnud kultuuriüritustel, spordivõistlustel ei ole end veel proovinud. See on küll viimane asi, mille pärast muretseda. Märkis, et soovib olla võimalusel ühes meeskonnas koos Kertuga ja jooksuraja ääres. Seda on lihtne organiseerida, inimesi on teises ja kolmandas vahetuses veel puudu. Ja Kertut mäletan - ta on viimased aastad olnud suure sõpruskonnaga meil abis, väga tore ja energiline naisterahvas! Oleks vaid rohkem selliseid suursaadikke, kes oma eeskujul kutsuvad ka teisi liituma.
Lähme siis edasi…Johanna, 12.a vana, isa telefoninumber ilusti olemas, pärast saan talle helistada. Mis neiu meeskonna eelistused siis on…visuaal ja QR-koodi lugejad. Visuaalimeeskonnas leiaksin kindlasti talle koha, QR-koodi osas kahtlen, peaks Triinuga üle rääkima, kas mõnes punktis saame asjalikule noorele seda ülesannet anda või ootab Triinu oma meeskonda vaid 14+ vanuses vabatahtlikke. Johanna on lisanud, et on aidanud kooliüritusi läbi viia ja käib ise võimlemistrennis. Tundub, et pealehakkamist on. Märgin ta siis tabelis kollasega, siis on mul silmade ees, et visuaalitiimis on uus liige. Peaks uurima, mis koolis ta käib, ehk saan koolikaaslastes huvi äratada.
Silver, 44.a, elukoht Harjumaa, varem sportlasena osalenud IRONMAN 70.3 Otepääl ja IRONMAN Tallinn, see aasta jääb vigastuse tõttu eemale ja soovib oma panuse anda. Väga hea mõte, kiidan heaks. Rattarajal on kindlasti vaja täiskasvanuid vabatahtlikke, sest kiirused on suured. Teine variant on pakkuda Silverile rattaraja katkestajate transpordi meeskonda, kuna tal on ratturi kogemus. Peaks talle kirjutama ja küsima, mis teda kõige rohkem kõnetaks. Äkki saaks ka nädala sees võistluskeskuse või vahetusala ehitusel kaasa lüüa.”
Pealtnäha lihtne. Vabatahtlik tahab panustada, vabatahtlike juht pakub selleks võimaluse. Sündmus edukalt korraldatud, kõik õnnelikud. Kulisside taha jääb aga väljakutsetest, tagasilöökidest, lõputust kommunikatsioonist koosnev pikk protsess. Kõik selle nimel, et leida igale vabatahtlikule just tema võimetele vastav roll, võttes arvesse ka tema huvi ja sobivaid tööaegu jm olulist. Aga see emotsioon, kui sündmus on alanud, elevus tõuseb ja vabatahtlikud tulevad säravate silmadega oma kogemustest pajatama, see on hindamatu!
On palju räägitud sellest, et vabatahtlikud on sündmuse korraldamise juures asendamatu osa. Aga mitte kõik korraldajad tunnevad end kindlalt, kui tekib vajadus vabatahtlike kaasata, neile tööülesandeid jagada ja sellel teekonnal toetada. Mul oli hea võimalus esineda hiljuti EOK poolt korraldatud vabatahtlike teemalisel seminaril. Oleksin võinud rääkida kauemgi, kui ettenähtud 45 minutit, sest (spordi)vabatahtlike juhtimisest on saanud minu jaoks südamelähedane teema ning mu siiras soov on jagada kogemusi nendega, kes tunneb end selles teemas tupikusse sattununa või alles alustab sellel põneval teekonnal.
Miks on see oluline? Mängu tuleb vana hea egoism. Levitan ka mina suure innuga IRONMAN Eesti vabatahtlike seas teiste ürituste üleskutseid ning olen saanud pärast mitte nii head tagasisidet. Vabatahtlikud on tihti pettunud ja mina kurb, et vabatahtlik töö ei vastanud nende ootustele. Ja inimeste ootused ei ole nii kõrged. Arvan, et spordialaliidud või sündmuste korraldajad, kes kaasavad vabatahtlikke, peaksid pöörama rohkem tähelepanu vabatahtlikega seotud aspektidele ja seda juhtide tasandil. Siinkohal on hea meel tõdeda, et aastatega on vabatahtlike kaasamise teemad IRONMAN Eesti meeskonnas tõusnud kõrgete prioriteetide hulka ja anname endast igal hooajal parimat!
Müüte vabatahtlikest ja nende juhtimisest on aga mitmeid ning nad ei soodusta üldist valdkonna arengut. Kiputakse arvama, et vabatahtlike juht on justkui võlur või selgeltnägija, kes teab ise mitu abilist, mis meeskonda on tarvis kaasata ja mis on nende tööülesanded. On täiesti arusaadav ja teostatav, kui tegemist on väiksema sündmusega ning vabatahtlike juhil on ressurssi ja pädevust juhendada kohapeal nii pakihoiu, kui infomeeskonna vabatahtlikke. Aga suurte sündmuste juures ei ole see jätkusuutlik ja paljudel juhtudel võimatu. Vabatahtlike juht ei jõua kasvõi füüsiliselt olla mitmes kohas (oi kuidas tahaks!). Seega tihe koostöö projektijuhi ja/või meeskonnajuhiga on äärmiselt oluline. Just nemad aitavad kaardistada vabatahtlike vajadusi ja annavad vabatahtlike juhile sisendi.
Oleme kolleegidega kogenud, et kui vabatahtlike juhti kaasatakse organisatsioonist väljastpoolt, siis oodatakse temalt tihtipeale seda, et kaasa tuleb armee ustavaid abilisi, kes signaali peale valmis lahingusse tormama. Kogenud ja oma tööd hästi teinud vabatahtlike juhil on kindlasti palju tutvusi ning piisab väiksest üleskutsest, et inimesed oleksid nõus appi tulema. See on usalduse küsimus, mis kujuneb pikema aja jooksul. Kuid see on pigem boonus.
Kõige rohkem rõhutaksin seda, et vabatahtlike juht ei korralda mistahes sündmust üksinda (enda poolt kaasatud vabatahtlikega), vaid see on kogu meeskonna kollektiivne panus. Vabatahtlike juht kaasab vabatahtlikke, annab neile üldinfo edasi, vastab jooksvatele küsimustele, on vabatahtlikele igati toeks, kuid ta suunab vabatahtlikku üks hetk oma kolleegi juurde. Kellest saab vabatahtliku peamine kontakt ning kellelt me eeldame teadmisi ja oskusi vabatahtlikke juhendada. Ja nii saame pakkuda kõigile ainult positiivseid kogemusi ning ka vabatahtlike juht näitab sündmuse lõppedes elumärke! :)
Veelkord suured tänud kogu IRONMAN Eesti meekonna poolt kõigile meie ustavatele abilistele, kohtume juba peatselt!
2022. aasta triatlonihooaeg tuleb taas mitmekesine ning vabatahtlikuks saab registreerida nii Eesti Triatloni karikasarja etappidele Paides, Tõrvas, Otepääl ja Tallinnas, kui ka IRONMAN Tallinn ja IRONMAN 70.3 Tallinn sündmustele. Lisainfo: vabatahtlik@triatloniakadeemia.ee
